„Võromaa, Võromaa, kõge ilosamp sa...“ (laulusõnad) – armastame oma lapsepõlvemaal matkata

„Võromaa, Võromaa, kõge ilosamp sa...“ (laulusõnad) – armastame oma
lapsepõlvemaal matkata


KES ME OLEME? - Oleme 18 veel üsna väikest, kuid hästi tarka, rõõmsat ja matkahimulist last Parksepa
Keskkooli Ia klassist. Käime tihti loodust uurimas.
KUS ME ELAME? Meie kool asub imeilusal Võrumaal, kus on suvel päikest ja talvel lund rohkem kui mujal
Eestis. Oleme rikkad lapsed.
MIDA ME OSKAME? Oskame joosta, mängida, naerda ja loomulikult ka hästi õppida. Kõige paremini tuleb
meil aga välja matkamine. Seda me lausa armastame. Piripille meie hulgas pole ja külm ilm ning
matkakilomeetrid meid ei hirmuta. Oleme hirmus uudishimulikud: tahame teada, mis asub koolimajast
kaugemal; mis on peidus eemal sinavates metsades või naaberküla järve taga; kas puud räägivad ja kas
metsloomad oskavad tõepoolest lumele salakirju kirjutada. Seda kõike käisime oma klassijuhatajaga sügisel ja
talvel uurimas. Oli see kõik vast põnev! Aga nüüd matkadest pisut täpsemalt.

26. september 2008 – matk RMK Pähni Looduskesuses
Selle matka teema oli „Puu-uurijad“. Pähnile sõitsime bussiga, sest see koht on meie kodukandist pisut
kaugemal, kuid seal olime tõelised puu-uurijad, kes käisid ka metsas erinevate puudega sõbraks saamas.
Kuulasime loodushääli, eriti meeldis meile vee vulin. See oli nii rahustav, et isegi tõelised mürakarud olid kuss.
Siis vaatlesime puid ja saime teada, millised on iga puu lehed. Kõige toredamad olid hiiglasuured
hobukastanilehed. Kuid ka sügisvärvides eputav vaher oli kaunis. Iga laps leidis endale puude hulgast oma
lemmiku. Nüüd me teame tähtsamaid Eesti puid, oleme neid ise katsunud ja lehti oma käes uurinud. Lõpuks
kallistasime tamme ja saime sellelt jõudu.

24. oktoober 2008 – matk kodukandis, st Parksepa-Väimela matkarajal
See päev oli juba üsna karge, hommikul isegi kahutas juba natuke. Asusime Parksepast teele ja umbes 2 km
pärast jõudsime Väimelasse. Liikusime edasi järve-äärsele matkrajale, kus oli palju põnevat vaadata. Näiteks oli
seal üks vana kabel, ka järv ise oli sügisekarguses ilus. Tee peal olid kontrollpunktid, kus pidime ülesandeid
lahendama.
Kuna olime matemaatika tundides õppinud mitmeid geomeetrilisi kujundeid, siis oli meil õues kõndides ka üks
ülesanne, nimelt pidime otsima kolmnurga, püramiidi, ruudu, ringi jm kujulisi loodusande. See oli päris lõbus:
mitmed leidsid kolmnurkseid lehti ja kive, puukoor oli mõnikord ristküliku või ruudu kujuline jne. Lõpuks
ootas meid kommikott, mis oli aga kahjuks kõrgel puu otsas. Saime selle kätte alles siis, kui teadsime kõiki
seniõpitud koolitarkusi.
Siis läksime tagasi koolimajja, kus sõime kõhud kõvasti täis. Kõigil oli palju muljeid ja tuju hea.


6. veebruar 2009 – matk „Jäljed metsas ehk kuidas keegi kirjutab“

Jalge all krudisev lumi, valge mets ja salakirjad lumel – see kõik ootas meid RMK Pähni Looduskeskuses, kus
õppisime metsas matkates loomade jälgi tundma. Meie harjutame kirjatehnikat ning kirjutame juba etteütlusi,
kuid loomad kasutavad jälgede jätmiseks või varjamiseks käppi, sõrgu ja saba. Nägime kitsede, jänese, kopra ja
hiire jälgi. Pildistasime ja joonistasime nende “kirjutisi“. Rebane näis olevat kõige nutikam – tema varjab end,
pühkides sabaga sips ja sops tee jälle puhtaks. Nii ei leia vaenlane teda üles. Hiirekesed kaevavad urge, isegi
üks külakoer oli metsas oksaga maadelnud. Pärast pikka jalutuskäiku jõime kuuma teed ja sõime küpsist.
Loomade maailm oli olnud väga põnev. Me saime jälle jaksu jalgadesse ja punased põsed. 

MIDA OLEME ÕPPINUD?
Kõige rohkem oleme õppinud seda, et looduses matkata on väga vahva. Siis on meil tervis hea ja me näeme
palju rohkem põnevaid asju kui need, kes istuvad vaid toas arvuti taga. Tunneme nüüd paremini oma
koduümbrust, paljusid puid ning loomajälgi. Oskame kuulata ja hoida loodust. Tahame õige pea jälle matkama
minna, sest see on siin, Võrumaal, ütlemata tore!
Meie poolt ja meie kohta üks väike võrukeelne luuletus.


Mi olõmi nii väiku latsõ´,
kiä ummõti uurva sjood ilma,
mi olõmi nii väiku latsõ´,
kiä eälenki matku ei pelgä.
Mi sihiss´ om kaugustõ tii´,
et teedä´, mis mujjal om uut,
kuiss´lume all juuskva vii´,
ja mühävä põõsa´ nink puu´.
Mi kõkkõ ihkämi´ teedä´-
nii kasumi targass´ nink hääss´,
kuid Võromaad eälen ei jätä´,
mi armsaima raja´ ju sääl!

Parksepa KK-i Ia klass ja klassijuhataja

 

Üritused