Kooli hoolekogu koosolek 28.04.2016

PROTOKOLL 28. aprill 2016 nr 1-6/4

Parksepa

Algus: 18.00
Lõpp: 19.15

Kohal olid: Tarmo Jõgeva, Helle Liloson, Ele Paju, Hele Laht, Liis Aniott, Meelis Reinberg, Rudolf Kauksi, Ülle Pungits
Puudusid: Esta Varik , Kärol Samoson, Kristiina Kaili Timmi
Kutsutud : Ilmar Kesselmann – direktor


Päevakord:
1. Lahtiste uste päevad ja vestlused uute kandidaatidega
2. Roadshow maakonna koolidesse
3. Uutest 1. klassi tulijatest
4. Uutest 10. klassi tulijatest
5. OECD raportist
6. Kooli arengufondist


1. Lahtiste uste päevad ja vestlused uute kandidaatidega.
Direktor Ilmar Kesselmann andis ülevaate – Parksepa Keskkooliga käis tutvumas üle 70 huvilise. Peale majaga tutvumist toimusid ka mitmed õpitoad. Huvilistest jäi külastuspäeval hea mulje, mida kinnitas ka hilisem vestlusring. Vestlused lapsevanematega toimusid paralleelselt mitmes komisjonis, kus tuli näidata klassitunnistust õpitulemustega. Kandideerijate õpitulemuste keskmine oli tugev, vahemikus 3,8 – 4,9 palli. Kui neist ka 50% meile soovivad tulla, on väga hästi. Sel juhul moodustatakse kaks klassi – põhirõhk pannakse alusainetele e 10. klassis ja 11.-12. klassis lisanduvad valikained. See tagab rahulikuma, efektiivsema põhiainete õppimise.

2. Roadshow maakonna koolidesse
Direktor Ilmar Kesselman andis ülevaate – juba kolmandat aastat käib kooli esindus ringi maakonna koolides, et tutvustada Parksepa KK võimalusi, tegemisi ning kutsuda õpilasi kandideerima Parksepa KK 10. klassi. Eelnenevalt on toimunud kokkulepped maakonna koolide juhtkondadega. Teatud koolides esineti vaid 9. klasside ees, kuid on ka koole kus olid kokku kutsutud 7–9. klassid. Esindusse kuulus kaks õpilast, huvijuht Airi Pütsep ja ajaloo/ühiskonnaõpetuse õpetaja Andres Breidaks, kes räägivad ning näitavad ka illustreerivaid slaide koolielust ja tegemistest. Sellele järgneb tutvustus kohapeal – Parksepa keskkoolis.
Tarmo: Kas on olemas nägemus, kas sellel oli mõtet sellel aastal? Peaks äkki koole vahetama?
Ilmar: Käisime läbi kõik maakonna koolid, v.a kohad, kus on olemas omad gümnaasiumid (Antsla, Vastseliina).
Ele: Kust tuleb kõige rohkem lapsi?
Ilmar: Võru linnast tuleb kõige rohkem.
Ele: Lähemalt kuskilt?
Ilmar: Tilsist, kuid sealt koolis käimine oleneb bussiliiklusest. Siinkohal haldusreform paneks lapsed rohkem siiapoole liikuma – bussiliiklus.
Tarmo: Aga Võrust teisele poole, Rõuge, Haanja, Puiga?
Ilmar: Ja, on ikka! Kahjuks ei saanud nimekirja laste taha koole, kust nad on tulnud.
Ilmar: Meelis, kuhu Puiga lapsed lähevad?
Meelis: Enamus läheb linna, kuid on ka neid, kes tulevad otse Parkseppa kindla visiooniga ja otsusega.

3. Uutest 1. klassi tulijatest
Ilmar: Tänase seisuga on nimekirjas 16 last. Arvan, et alustamiseks on see hea number. Õpetaja jõuab kõigi lasteni. Pooled hakkavad ka pikapäeva rühmas käima.
Hoolekoguliikmetelt tuli positiivne tagasiside pikapäevarühma tegevuse kohta – lastel on võimalus kodutöid teha kindlal ajal, kuid käiakse ka palju õues, spordikompleksis võistlusi vaatamas jne.

5. OECD raportist
Väljavõte rapordist – OECD raporti järgi on väiksemate koolide sulgemine ja koolivõrgu korrastamine Eestis küll õige suund, kuid peaks toimuma kiiremini, et pidada sammu õpilaste arvu vähenemisega…. Koolivõrgu korrastamiseks soovitatakse väikeseid koole sulgeda või vähendada klassiastmeid. … Lähestikku asuvatel koolidel soovitatakse jagada eri ressursse – õpetajaid, aga ka näiteks spordiehitisi ja arvutiklasse… See tähendab, et tuleb välja töötada strateegiad praegu koolides töötavate õpetajate ümberpaigutamiseks, rakendamiseks ja pensionile saatmiseks…


Ilmar kommenteerib OECD rapordi tulemusi.
Koolis töötavatest 40 õpetajast on vaid 27 täiskoormusega. Näiteks üks vene keele õpetaja on täiskoormusega, teine saab ainult 6 tundi nädalas. Uusi õpetajaid peale ei tule.
Meelis: võtmesõnadeks saab palk ja töö iseloom? Elukutse olemust teades ei taheta õppima minna.
Hoolekogu: Toimus arutelu teemal haridus, õpetajad ja meie tulevik. Mida saame meie teha?
Ilmar: Lapsevanemad on vait, nad peavad minema Toompeale näitama üles rahulolematust riigis toimuva suhtes, eriti just kõik see ülekohus, mis on suunatud väikeste koolide suhtes.
Rudolf: Peaksime neid häid koolilõpetajaid julgustama õpetajaks õppima. Motivatsiooni peaks looma nendesse noortesse. Motiveeritud ja sütitav töötav õpetaja saab oma suhtumisega suunata.
Ilmar: hetkel on meie majas töötamas üks endine meie õpilane.
Rudolf: Ilmar, sinu sõnum peaks olema kõrgele, kaugele ja kindlasti tagasi!
Hoolekogu otsustas toetada kooli ja võimalusel astuma nähtavaid samme toetamaks kooli ning seisma vastu ülekohtule!

6. Kooli arengufondist
Direktor Ilmar Kesselmann selgitas: arengufond on loodud laste ja töötajate motiveerimiseks, laste ja täiskasvanute elu huvitavamaks ja põnevaks muutmiseks. Oluline on, et nad tunnetaksid, et neid märgatakse. Kooli fondi liikmeks soovib astuda 4 inimest. Järgmise sammuna tuleks panna sütitav kõne kodulehele et avaneksid rahakotid. Hetkel on olemas 3900€.
Tarmo: Kas kriteeriumid on paigas, saavad paika?
Ilmar: Kõik ettepanekud on teretulnud.

7. Muud teemad:

  • Digipööre. Direktor tunneb jätkuvalt muret - Miks suur osa maa lapsi kannatab võimaluste puudumise tõttu. Olukorra tõsidust näitab peagi läbiviidavad arvuti- ja internetipõhised tasemetööd. Selle teemaga tuleb edasi tegeleda! Hoolekogu toetab. Ilmar: tuleks teha maakoolide ametlik pöördumine Omavalitsuste Liidule. Ettepanek kutsuda need kaks ministrit Võrru suurema auditooriumi ette (lapsevanemad, koolide juhid, õpetajad) ja küsida põhjendusi tehtud otsustele; uurida määruse hetkeolukorda ja mis toob kaasa kaks järgnevat aastat.
  • Olümpiaadide tulemused – Ilmar saadab tulemused hoolekogule tutvumiseks.
  • Kuidas on edasi arenenud uue arvutiklassi inventariseerimine (Tarmo uurib). Ilmar: vahendei ei ole eraldatud. Ootame ära lõpliku otsuse. Kui riigi poolt vahendeid ei tule, siis tuleb vallast kasvõi osaliselt.


Juhataja Tarmo Jõgeva

Protokollija Ele Paju